Piirdeaia ehitus

Ettevalmistus.
Esmalt tuleks piiripunktid maha märkida või üles otsida. Kui pole teada kust täpselt piir jookseb või kui punktid on kaotsi läinud, siis on võimalik tellida geodeetiline mõõtmine, mille käigus taastatakse piiripunktid. Hea oleks piiripunktid ka naabritega koos üle vaadata ja veenduda nende õigsuses. Aed tasub püstitada kindlasti oma maa peale. Soovitav 10 cm piirist sissepoole vältimaks kõikvõimalikke seaduset tulenevaid probleeme. Kui on tegemist naabrite vahelise aiaga, siis on aia asukoht naabriga läbirääkimise küsimus. Hea tava kohaselt rajatakse aed piiri peale. On ka juhuseid kus naabrid võtavad aia ehituse ette kui ühisprojekti. Aia kõrgus peaks olema kuni 1,5 m. Erisoovidega tuleks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Aia ehitus tuleks ette võtta haljastuse viimase etapina, kui kõik masina- ja pinnasetööd on tehtud, siis pole ohtu, et paigaldatud postid maha või kõveraks sõidetakse.

Aia vundament.
Kõikide ehitiste puhul kehtib reegel, et korralik vundament tagab rajatise pikaaegse eluea. Sellest lähtuvalt on aedade puhul kaks vundamendi tüüpi, millele sobivat piiret rajada.

Kandevstruktuurina kasutatakse aia ehituseks post- või lintvundamenti vastavalt aia tüübile. Postvundament sobib kergete konstruktsioonide nagu puitlippaed, metallvarbaed ja erinevat tüüpi võrktäidetega aedade puhul.
Lintvundament sobib raskemate konstruktsioonide nagu betoon- või looduskivist fassaadaedade aluseks. Kõik vundamendid rajatakse külmakerkekindlale pinnale või allapoole külmumispiiri.

Fassaadaia kõige levinum tüüp on puitaed. Seda seetõttu, et puit on naturaalne ja lihtsasti töödeldav materjal, kerge ja tugev, varjab hoovi võõraste pilkude eest. Aia pinda saab muuta mängulisemaks kombineerides erineva laiusega laudu, paigaldades lauad püsti, kaldu või horsontaalselt ning varieerides laudade vahega. Loomulikult võib puidu asemel kasutada erinevaid varb ja võrgutäiteid ning sobivad kombineerida metalli, kivi, betooniga.

Aia sisemiste külgede piiramiseks on enim kasutatud punutud- või keevisvõrkaed soodsa hinna pärast. Valikus on veel erinevad keevispaneelid. Keevispaneelaed on märksa kallim, kuid oluliselt vastupidavam ja tugevam. Keevispaneelid jagunevad kaheks – 3D ja 2D paneelid. 3D paneel on peenema traadiga ning jäikuse annab kolmemõõtmelisus, ühtlasi on soodsam ja seetõttu rohkem kasutatud. 2D paneel on teistest võrkaia tüüpidest tunduvalt tugevam, vastupidavam, jämedama traadiga ning oluliselt kallim.

Lähtuvalt aia eesmärgist on esindatud kõikvõimalikud võrkaia tüübid. Oluline on valida võrkaed, mis täidab soovitud eesmärki.

Värava asukoht sõltub kasutusmugavusest ning sissesõidu piirangutest. Valida tuleks ruumi kasutusest ja –võimalustest lähtuvalt. Asukoht peaks olema kooskõlas aia üldise planeeringuga, arvestama manööverdamise võimalusi, olemasolevat kõrghaljastust ja muid kitsaskohti. Kui värava ees on rohkelt ruumi, kuid külgedel mitte, siis on kõige õigem paigaldada tiibväravad. Tiibväravat kasutatakse laialdaselt jalgväravana. Vastupidiselt tiibväravale vajab liugvärav ühele küljele pikki aeda avanemiseks vaba ruumi 1,5 väravaava pikkust. Mõlemale väravale on võimalik paigaldada automaatika, edastamaks avamise või sulgemise käsklusi mugavalt puldiga.